üksk6ik mis ilusaid asju siia kirjutada tahaksin: eesti reisist, lasteaia igapäevaelust, muudest l6busatest lugudest mida Zoé mulle räägib.... ei jaksa. 6htul kui maha istun on pea ainult ühte teemat täis: raha. arvutan ja arvutan kuid miinus läheb suuremaks ja pisarad tulevad silma. ei oska niimoodi arvutada, et miinus kaoks...

lapsed 10ks tunniks ära anda ja pooled ööd ettekandjana töötada oleks nagu natuke liig, v6i mis....? muid m6tteid ei ole siiani tulnud...

ämm käis külas

täiesti uus eluetapp!

ma ei olegi siin veel lasteaia teemast kirjutanud! meie linnaosas on neid nimelt 3 tükki ning üks on meie meelest ilmselgelt teistest palju parem ning seal oleme jaanuari l6pust ootenimekirjas olnud. paraku ei ole nad mulle siiani osanud öelda, kas me pärast suvepausi augustist alates kohad saame v6i ei - see oleneb paljudest asjadest (kui paljud siis ikkagi kooli sisse saavad ning seega ära lähevad, kui paljude väiksed 6ed-vennad eelisjärjekorras v6etakse, ning väidetavalt vaadatakse isegi sugu ja rahvust!) ning pidavat "suve jooksul" selguma.

eelmisel neljapäeval 5 minutit enne kui uksest välja jooksma pidin, et tööle j6uda, helises telefon. neljapäeva pärastl6unal küsiti, kas olen veel huvitatud lasteaiakohtadest ning kuidas sobiks tulev esmaspäev. tulev esmaspäev?!? (ehk siis täna). pärast megagigakiiret järgim6tlemist ja "jaa" kokutamist selgus, et päris ei klapiks küll, kuna mul ei ole paberimajandus veel päris valmis - ning kuna homme on v6imalus seda korda saada nihutasime siis alguse edasi järgmise esmaspäeva, 25nda mai peale. ja ongi nüüd nii! minu lapsed lähevad alates järgmisest nädalast lasteaeda! siin v6etakse kohanemisperioodi väga t6siselt ning kuna mul ajaprobleemi/survet ei ole teen ma nende ette pakutud programmi kaasa: nimelt lähme esimesel nädalal k6ik kolmekesi tunnikeseks v6i nii sinna mängima. siis hakkame tunnikeseks-kaheks minema nii et mina vahepeal "ära käin". juuni algul tuleb meie eesti reis ning juuli l6pul on lasteaial 3nädalane suvepuhkus nii et kohanemiseks arvestan igaks juhuks ikka terve suve. aga alates augustist saabki meie igapäevaelu olema emme-issi tööl ja lapsed lasteaias! (no peaaegu, ma ju töötan v6ibolla 3-4 päeval nii et üks päev jääb koristamiseks/shoppamiseks/juuksuriks/arstiaegadeks ning pealegi peab igaks juhuks ka valmis olema igakuiseks haigeolemiseks... puhtstatistiliselt iga lasteaialapse saatus...)

aga ma ei tee nalja ega tähtsusta midagi üle kui ma ütlen, et see on täiesti uus eluetapp ja niiv6rd suur muutus! ma olen niiv6rd palju selle all kannatanud kuiv6rd vähe on v6imalik lapsi kellegi hoolde jätta (erinevalt inimestest kellel s6pru v6i vanemaid läheduses kes ikka ja jälle hädas aitavad), et ma ei suuda endale sellist vabadust üldse ette kujutadagi m6ndi asju ka ilma nendeta teha!

ma käisin autokooli s6idutundides lapsega, ma käin ALATI poes lastega (nagu rasked poekotid piisavalt rasked ei oleks, v6tan igaks juhuks kolmandale korrusele ronides 12 kilose poja ka sülle), ma käin ametiv6imude juures asju ajamas lastega, ma käin k6ikide arstide juures lastega (hambaarst, naistearst, kujutate ette kuidas arstitoolis istudes samal ajal valvata, et kaks last l6bustatud oleks kuid siiski kabinetti laiali ei lammutaks?!?), ma käin prügi välja viimas kahe lapsega, pesu keldrisse kuivatamisruumi riputamas kahe lapsega, näiteid on veel palju palju palju nii et ehk on arusaadav miks mulle pisikenegi vabadus niiv6rd suurt r66mu toob!!!

oh neid p6ssasid küll

hamburgis - just selles linnaosas kuhu mina homme hommikul tööle lähen - leiti täna (p6hja?)saksamaa esimene seagripi juhtum...
kas on aeg hingamismask hankida v6i püüan rahulikuks jääda ja esialgu veel p6lastavalt paanitsejatele ülalt alla vaadata...?
ühest küljest räägivad k6ik poliitikud ja terviseeksperdid sellest, kui palju juba gripirohtusid jmsellist tagavaraks varutud on, kuiv6rd k6iksugused arstid ja muud olulised tegelased k6igeks valmis on, kuid teisest küljest palutakse mitte paanikat tekitada, lihtsast hügieenist nagu tihe kätepesemine peaks esialgu täitsa piisama...
ma vihkan seda, kui "lihtsaid, objektiivseid ja informatiivseid" laia maailma uudiseid lugedes on siiski täiesti v6imatu oma konkreetse olukorra t6sidust hinnata - naeruväärsest ülepaisutamisest t6sise pandeemiaohu paanilise varjamiseni - k6ik oleks nagu v6imalik!

universaalsed naljad

"Zoé, kui vana sa oled?"

"ma olen veel natuke uus"

minu teadmiste kohaselt k6lbab see nali nii saksa, eesti kui ka inglise keeles. veel m6nes?

keeleteadlased, aidake!

Zoé: "mein joghurt ist auch varsti fast otsas..."

(ehk eestikeeli "minu jogurt on ka varsti peaaegu otsas")

pisiperede r66mud

tasapisi toibume siin pisipere katastroofist. nimelt jäime me siin paari nädala eest k6ik korraga haigeks. k6hugrippi. paar päeva varem v6ttis Rocco lastearsti (kus me k6igest vaktsineerimas käisime) ooteruumist k6ik parasjagu popid nakkushaigused kaasa ning jagas siis neid meie ülejäänutega: k6hugripp ja bronhiit. pühapäeva hommikul läks tal k6ht lahti ning esmaspäeva pärastl6unal krabasid siis Zoé ja D 5minutilise erinevusega esimest korda oksekausi järele. ja siis läkski paanika lahti. sellist haigust ei ole enne küll näinud ning enam ei tahaks ka. mina jooksin ringi ning vahetasin lastel iga 30 minuti tagant pealaest jalatallani riideid välja, kellel oli mähe üle ääre läinud ning kes keeldus 6igeaegselt kausi kohale kummarduma. 6htupoolikul käisin perearsti juures D-le haiguslehte hankimas ning ei ole enne kohanud, et patsienti kunagi kohtamata v6i nägemata ainult kirjelduse peale rahulikult kahenädalane haigusleht näppu pistetakse. kotitäie rohtusid pidin ka hankima. 6htu r66muks oli see, et Rocco lasi end isegi täiesti normaalselt voodisse panna (oli suisa jube tänulik selle eest, täitsa kutu) ning magas kaks ööd järjest 14 tundi! Zoé ja mina jäime elutuppa, igaüks oma diivanil, ning kuna mul siis ka 22 paiku sees keerama hakkas oli igaühel oma kauss p6randal. järgmine päev muutus juba natuke rahulikumaks, meil täiskasvanutel hakkas juba tasapidi toibumise aeg, aga lastel oli nö haigus läbi ja toibumise algus alles veel järgmisel päeval. me nägime k6ik välja nagu oleks s6jast tulnud. eriti tore oli see, et kui suur oksendamine möödas hakkasid k6ik kohutavalt köhima. k6ige hullem eksemplar - Rocco - käis siis veel korra arsti juures ning sai korralikku köharohtu, ülejäänud kulistasid liitrite kaupa vett ja teed. nädala l6puks olime siis k6ik juba suht tipp-topp, mina käisin natuke tööl ka. k6ige tipuks hakkasid Rocco tagumised hambad ilmselt k6ik korraga kasvama nii et see väike tegelane oli reede l6unast esmaspäeva 6htuni täiesti väljakannatamatu. muidu uskumatult r66mus ja igasugust valu ja muresid hästitaluv laps lihtsalt vingus katkematult hommikust 6htuni. kui vahepeal paariminutiline paus tekkis sumisesid mu k6rvad suurest vaikusest ning ma ei suutnud oma 6nne uskuda. kuid siis läks jälle lahti. aga nüüd, nüüd julgen ma kirjutada, et need jubedused on möödas ning igapäevaelu on taas käima läinud. välja arvatud see, et Rocco ilmselt haiguse ajal vähesöömist tasa teeb ning päevas kolm korda rohkem sööb kui mina, on k6ik nagu ikka :)

elagu töömoraal

ma olen viimastel päevadel nii viha täis ja nii mures, et süda t6esti füüsiliselt valutab...
mu armas abikaasa pidi juba kahel ööl kella 22 asemel kella 5ni hommikul tööl olema (üks öö sai juba 2st koju) ning eile öösel saigi siis peaaegu 1,5 tundi magatud, lapsi kantseldatud (kuna mina hommikul tööl) ja jälle tööle mindud...
lepingu järgi peab töölt lahkumise ja tööle tulemise vahel vähemalt 11 tundi olema ning sellest on asi väga kaugel olnud, ületunde peaks saama tasa teha sellega, et puhkepäevi v6tad kuid palve peale järgmisel nädalal paar päeva vabaks v6tta naerdi ta välja...

eranditega saaks ikka hakkama, aga 3-4 ületundi päevas on seal viimastel kuudel normiks saanud ning mul on puhas siiras hirm, et D ühel päeval kokku kukub ja k6ik.

homme helistan ühte vastavasse organisatsiooni kes töötajate kaitsega tegeleb ning kitun ära ja südamest südamest loodan, et neil on ettepanekuid mida teha v6i soovi sinna suurt kontrolli tegema minna!

iseenda suurim fänn

Rocco 6pib pidevalt uusi asju. eks me k6ik ilmselt teeme seda, aga tema puhul märkab seda muidugi kiiremini. igastahes on ta juba alati suur ronija olnud kuid eelk6ige väljendus see ikka püüetes ning 6nneks piisavalt tihti eba6nnestunud püüetes (6nneks kuna tunnen mitmeid 1,5 aastaseid, kes nihutavad toole mööda kodu, et täiesti utoopilistes k6rgustes kappe tühjendada v6i aknaid lahti teha...). hiljuti on ta ikkagi hakanud diivanitele ja tugitoolile ronima (need meil väga k6rged) kasutades igasuguseid abivahendeid ning siinkohal ei tohi unustada, et igasuguste ülesj6udmiste juurde kuulub ka allatulek. D ja mina istusime laupäeval m6lemad eraldi diivanil ning sepitsesime millegi kallal jälgides rahulikult Rocco aeroobikatundi. tüüp ronis tugitoolile ning katsetas siis erinevaid viise alla tulla. esimene kord tuli siis pea ees. hetk nuttu kuid siis ronis kähku jälle üles, et kuidagi veidralt külg ees alla veereda. seekord juba ilma nututa kähku jälle üles ning juba kolmandal v6i neljandal korral tuligi siis täiesti eeskujulikult tagurpidi tasakesi alla. ma olin sellest ise-6ppimisest nii vaimustuses, et siis hoolega plaksutasin ja kiitsin teda. ja mis sellele järgnes? Rocco naeratas uhkelt ning kordas oma musternäidislikku ronimist+allatulekut....oma 30-40 korda... ja iga kord l6ppes see uhke naeratuse ning iseendale aplodeerimisega!

peaks siinkohal mainima, et jahh, me jälgisime tema tegevust rahulikult kuid ei, me ei jäänud rahulikult istuma kui ta pea ees alla tuli. ma lohutasin teda, panin tugitooli ümber padjad ning istusin tagasi.

veidrad söögiharjumused

ei saa ma lastest aru. mu aastane poeg sööb meeletult palju, üksk6ik millal ja hea meelega l6pututes kogustes. tütar nokib linnukestele sobivaid portsjoneid ja soe toit sobib max ühe korra päevas. aga näksida meeldib muidugi jubedalt.
eile oli siis 6htusöögiks mannapudru - Rocco s6i ca 4 korda suurema portsjoni kui Zoé, kes sonkis ja kraapis ning k6ht oli kohe täis. m6lemad olid söömisega täitsa valmis ja mis siis juhtus? 5 minutit hiljem tülitsesid nad pooliku näkileiva pärast mis elutuppa kapile oli jäänud....ehh?!?

meie m6nus uus graafik

esmaspäev
mina asun hommikul juba enne seitset tööle minema, k6ik teised tuduvad. tulen kell 12 koju, teen abikaasale musi, m6lemapoolne 5minutiline ülevaade senisest päevast ning D läheb tööle. kella 1-2 paiku öösel tuleb D koju ja k6ik teised tuduvad.
teisipäev
mina asun enne kaheksat arsti poole teele, k6ik teised tuduvad. tulen juba 11 paiku tagasi, teen abikaasale musi, spontaanse külalise t6ttu ikkagi ainult 5minutiline ülevaade senisest päevast ning D läheb tööle. kella 2 paiku öösel tuleb D koju ja k6ik teised tuduvad.
kolmapäev
mina asun juba poole seitsmest töö poole, k6ik teised tuduvad. tulen kell 12 koju, teen abikaasale musi, m6lemapoolne 5minutiline ülevaade senisest päevast ning D läheb tööle. k6igi eelduste kohaselt tuleb ta ka täna alles pärast 1 koju ning homme kordub sama rütm.

suurtest plaanidest ning elumuutustest

k6ige esimesena tahaksin siinkohal kuulutada, et just sai hingehinna eest eesti lennupiletid ära ostetud ning me t6epoolest maandume maarjamaapinnal kolmapäeval 3ndal juunil l6una paiku! ja seda terve perega ning seda terveks nädalaks. nüüd on minu ülesandeks 5-8le s6brale ja sugulasele püüda samuti piletid sebida, et nad kaasa tulla saaksid. kui see k6ik klapib, v6ib päris huvitavaks minna - saab ämmale ja kadunud äia 6ele pärnu pubisid näitama hakata :)

aga ilmselt märksa tähendusrikkam uudis on see, et ma hakkasin jälle tööle! mul oli suur plaan ära oodata kuni järelkasv number kaks ca 2,5-3 aastaseks saab ning siis ametit 6ppima minna (oleks kohe täiskohaga - 5 pikka päeva nädalas). kuid mitmete kuude eest hakkas kiusatus tekkima enne nii suuri plaane juba natuke poole kohaga taskuraha teenima minna ning m6lemad tibud lasteaeda panna. minu vaimne tervis ning meie rahakott karjusid jaanuari alguses muutuste järele ning ma istusin siin kohalike linnalehtedega maha ning hakkasin markeriga ringe joonistama. "ahvatlev lisatöö energilistele koduperenaistele"?!? eks paar m6istlikku asja ikka leidsin ka ning ühel esmaspäevasel päeval valisin siis paar numbrit. ainult üks edukas k6ne kust lubati tagasi helistada (toitlustuskohas abiliseks), kuid k6igest paar tundi hiljem helises telefon ja mulle helistas sekretär mu vanast töökohast ning uuris ettevaatlikult kuidas mul läheb ning ega mul juhuslikult juhuslikult huvi ei ole natuke väga spontaanselt uuesti tööle tulla. ülimalt veider kokkusattumus ning kolm päeva hiljem istusin ma büroos ja kl6bistasin 2,5 tundi numbreid ja nimesid kosmiliste m66tudega exceli tabelitesse. uskumatult vahva tunne oli! välja arvatud see talumatu vaikus... pärast mu kommentaari sel teemal soovitas kontorinaaber järgmine kord klapid pähe panna ning kuna mul oli mp3mängija kaasas sai siis kohe natuke nelly furtadot taustaks kuulatud.
ja nüüd ongi elu nii, et ma lähen siis ca 3el päeval nädalas aegadel kus D kodus on (vahelduvalt hommikuti/6htuti) paariks tunniks tööle! sel nädalal oli kahes lasteaias juba kohtumine/vaatamine ning homme on siinse linnaosa viimane aiake käes. esimene lasteaed oli geniaalne aga neil on suure küsimärgiga ruumi alates augustist. teine oli märksa närusem kuid vabu kohti juba märtsist (veider, onju?). igal juhul peaks k6igi kuulduste kohaselt homme nägema lasteaeda mis ka geniaalne ja kus kohti ka :)
kui k6ik klapib, hakkame siis lähiajal tasapisi lasteaiaga harjutama ning mingi hetk saan siis vabamalt oma tööaegu sättida. kuna see on siuke kindlat tüüpi ca 1/4 töökoht ei saa ma kindlast arvust tundidest ja rahast üle töötada kuid kui ma neile hullupööra muljet avaldan, on nad ehk valmis m6nede kuude pärast sellest 1/2 töökoha tegema mis väga selgelt tähendaks märksa rohkem raha. aga see k6ik on tulevikumuusika.

aina k6rgemale ja kaugemale ja seda v6imalikult kiiresti

viimasel ajal on meil kodus ja minu peas palju palju teoksil kuid ma ei ole väga v6imeline seda k6ike s6nadesse panema ja siia vaatlusele sättima. mul ei lähe praegu eriti hästi ning kirjutan lähemalt kui olemine täitsa hulluks läheb v6i jälle päike paistma hakkab.

selle asemel tahtsin kangesti m6ndi r66msaid saavutusi jagada! mu pisipoja hakkas juba 10 kuuselt kappidest ja laudadest lahti laskma, et sekundeid lugeda kui kaua seista jaksab enne kui polsterdatud pepule jälle kukub. siis viimased paar nädalat hakkas ta püsti t6usma ilma üldse kuskilt kinni hoidmata ning eile katsetas ta esimest sammu!!! ja seda mitu korda! m6lemal korral sai üks samm tehtud ning siis kaos taas tasakaal. ametlikult ei ole ta ju veel 11 kuunegi (homme on ta seda) ning püüab juba tipa-tapa teha! täitsa hulluks läinud see poiss...

auhind k6ige produktiivsema uusaasta öö eest läheb...

Roccole!
tüüp tudus ilma ühegi piuksuta 12 tundi ning kasvatas nagu muuseas hommikuks uue hamba. see siis number kolm. juba kaks päeva hiljem tuli number neli. kes veel nii korralik ja rahulik ja asjalik oli uusaastaööl? mina mitte. mängisin oma ülimalt kirjult ja 6hupallirikkalt kaunistatud elutoas aliase taolist mängu, s6in end raclette juustust segaseks ja ümmarguseks, jälgisin oma elu uhkeimat ilutulestikku otse oma kodur6dult ning magasin siis m6nusad 4 tundi. meil oli 5 inimest + üks kutsu külas ning alkoholi oli millegipärast väikse armee jaoks kogutud. kuna me ju korralikud inimesed sai järgmisel hommikul vaid paar tühja veini- ja shampusepudelit prügikasti visatud ning ridade ja kastide kaupa kraami jäi r6dule seisma.

j6ulud ajasid ka asja ära. konto täiesti miinuses ning kingid tagasihoidlikud. kuid 10 euro eest sai ikkagi väikse kuuse elutuppa, millest siis vägisi lapsi eemal pidime hoidma, et kaunistused ometi küljes püsiks. k6ige üllatavamaks j6ulukingiks olid muide tsirkusepiletid... D parim s6ber saatis meid 2 jaanuaril hiina akrobaatikatsirkust vaatama! t6eliselt äge oli, eriti v6imalus 5,5 tunniks kodust jalga lasta :)
D vend oma tüdruks6braga olid lapsehoidjaks ning püüdsid hiljem v6idu Rocco mossis ja pahast nägu järgi teha, kes ilmselgelt väga solvunud oli, et mammat ei olnud.

meine cerialien ist nackig!

Zoé avastas täna hommikul, et ta hommikusöögihelbed on paljad... :)